flip-flop-blogg

              Tänane veebartikkli teema on "trollimine". Las Wikipeedia ütleb! Siis küsime, siis kes on "troll"?  " In  Internet slang , a  troll  is a person who starts  flame wars  or intentionally upsets people on the  Internet  by posting inflammatory and digressive,   extraneous , or  off-topic  messages in an  online community  (such as a  newsgroup ,  forum ,  chat room , or  blog ) with the  intent of provoking  readers into displaying  emotional  responses  and normalizing tangential discussion,   either for the troll's amusement, or to achieve a specific result such as disrupting a rival's online activities or manipulating a political process."                 Trollimine võib olla lõbus, nagu väga tuntuv Internetis "Rickroll", aga võib ka olla kuri ja agressiivne. Kas tr...

      Meie elus arvuti ja nutiseadme kasutamine on juba palju aastad tavaline ja argine tegevus. Aga asi, mis on terve inimese jaoks on kerge, võiks olla palju raskem tervise puuetega inimese jaoks. Arvuti kasutamine läheb sama hulka. Ja IT-maailm pakub erinevad pakkumised, et igasugused inimesed saaksid suhelda Internetis, kasutada Webist infot ja jagada oma mõtted ka.     Inimestel, kellel on nägemispuuded, võib olla raske või üldse võimatu kasutada arvutit tavapäraselt. Nendel on raske või ebareaalselt lugeda tekst, ja sellises ollukorras võib aidata ekraniilugeja ja kõnesüntesaator. Need seadmed (ristvara kui ka tarkvara vormis) võib kasutada mõlemad samal ajal. Esialgul ekraanilugeja loeb tekst (näiteks veebartiklist) , siis edasi see tekst saadetakse kõnesüntesaatorile, mis juba helindab seda kasutajale. Üks tuntumaid selline tarkvara on JAWS ( Job Access With Speech).  JAWSi esimene versiion oli tehtud 1989. aastal. Seda tegi Ted Henter ( mootorrattu...

           Kui jutt läheb tarkvara kasutatavusest, siis tegelikult võib palju rääkida. Põhjuseks on see, et "average" kaasaegne inimene kasutab mingi tarkvara oma elus igapäeval. Ja väga loomulik ka see asi, et kui tarkvara meie ümber on suht palju, siis on palju nii hea kui halva kasutatavusega tarkvara. Esiteks alustan sellega, et räägin praegu oma mõtet, ja teie arvamus võib olla erinev.          Näiteks võin tuua Windows 8 "user interface"-i. Windows 8 oli proov teha innovatsiooni, mõelda välja midagi uut aga kasulik, ergonoomiline ja mugav. Aga kahjuks, nagu öeldakse Internetis, see oli täielik "fail". Kui eelmised Windowsi versioonid olid suht samamoodsed (ehk kui sa oskad kasutada Windows 95, sul ei võtta palju aega Windows 7-ga harjutamine),           Windows 8 tegi uut kasutajaliides, ja see oli väga... ebaintuitiivne. Intuitiivne mõtlemine tarkvara arendamise jooksul on väga oluline, vähemalt ...

  Kaasaegsel ajal kasutatakse erinevad IT arendusmudelid, ja ka väga erinevad ärimudelid. Nendest saab väga palju, nii, et minu blogi mahtu ei oleks piisav selleks, aga vaadelda üht arendus- ja ärimudelid saab ikka. Adobe. Natuke ajaloost. USA Firma, mis oli asutatud 1982. aastal. Nende peamine tegevus on video ja graafika “production”-i jaoks tarkvara arendamine. Esialgul Adobe müüs tähtajatu litsentse, aga praegu nende peamine ärimudel on SaaS ehk “software as a service”. Kuidas see töötab Adobe firmas? Inimene maksab kuutasu, mille eest ta saab ligipääs Adobe Creative Cloud’i sisse. Selles pilves on erinevad Adobe toodangud, millisest kasutaja ise valib, mida ta tahab installida.           Hetkel, millal programm on installitud, kasutaja saab vabalt seda kasutada, aga ainult sellises ajapiirides, mille eest ta maksis( näiteks kuu või 1 aasta). Eelised : see on mugavam, kui osta litsentsi iga kaupa eraldi, ja kasutajal mingi rah...

         Mina tahaks täna rääkida natukene "HOWTO"-st, mida kirjutas Eric S.Raymond. Esialgul lühidalt kirjutan sellest, kes on Eric. Eric on arendaja, autor , vabatarkvara "propagandist" ja... häkker. Ta ka toetab "Jargon File" 90.-ndatest seni.          Alguses tahaks kirjutada, kes on häkker. Meie maailmas, kui sa kellelgile ütled sõna "häkker", ta tõenäoliselt kujutab endale pilte, kus nõudlik ja vaikne mees kapuutsiga vääga kiiresti klimberdab  klaviatuuri oma laptopil. Ja tegelikult... see pilt on vale. Sellist sterereotüüpi, et häkker on alati mingi kuritegija, tegi massmeedia (filmid jne). Nagu ise kirjutab Raymond oma "HOWTO"-s, "hackers build things, crackers break them". Minu arvamuses, häkker on inimene, kellel on himu probleemi lahendamiseks, kellel on eriline mõtlemisviis, ja ikka suurepärased oskused ja teadmised. Häkkerid on need inimesed, kes arendavad tehnoloogiat edasi.          Artik...

           Esimene IT-firma juht, kellest mina tahaks kirjutada, on tegelik legendaarne inimene, kelle nimi on Bill Gates. Bill Gates (täelik nimi on William Henry Gates III) oli sündinud 28.oktoobril 1955. a.          Gates on see inimene, kes muutus IT maailm ja seega terve maailm ka. Bill ja tema sõber Paul Allen on need inimesed, kes asutasid Microsofti ( esialgul oli firmas teine nimetus) . Microsoft alustas sellest, et nad tegid BASIC interpretaator ALTAIR 8800-le, mis aitas nendele saada ressurssi edasi liikumiseks. Mingi aeg pärast nad alustasid pakkuda oma klientidele operatsioonsüsteemid oma klientidele. Praegu Microsoft on internatsionaalne IT-korporatsioon, kes arendab mitte ainult OS, vaid terve programme hulk.         Veebileht  gs.statcounter.com näitab, et 2020. a. umber 76% arvtutit ülemaailma kasutavad Microsofti poolt tehtud OS Windows(siin on Windows 7, 8 ja 10).      ...

            IT tööturg on loomulikult erinev erinevates riikides. On ta ka erinev muidugi Eestis. Igas riikides on erinevad arenduse-trendid, tehnoloogiat jne. Aga proffessionaal on ka aafrikas professionaal. Eeldused mida eeldatakse proffesionaalilt on umbes sama terva maailma ümber, minu arvamuses.                Ka oluline öelda see, et mis asi proffeonaalsus minu arvamuses on. Mina arvan, et proffesionaal ei ole ainult see, kes ainult omab oskusi, vaid see, kes kiiresti adapteerub ja kohaneb ülesanne lahendamiseks. Inimesel võib terve Wikipeedia peas olema, aga kas saab öelda et ta on proff mingis valdkonnas, kui ta ei oska seda kasutada?             Aga pöördame tagasi meie teemaks. Millised eeldused? Millised oskused ja omadused peavad proffessionaalil olema? Ikkagi, tal peab olema nii nimetatud "hard skills". Mis see on? Küsime lühidalt wikipeediast : " Ha...

Copyleft. Või eesti keelses öeldes "edasikandumisklausel". Mis see on? Nagu ütleb wikipedia, copyleft on sõnamäng, mis põhineb inglise sõnal "copyright". Aga mis on põhimõtte? Proovime aru saama.  Alustada võib sellest, et lühidalt öelda, kust üldse tarkvara-litseensid tulid. Juba 70. - 80.ndatel aastal mõned tarkvara firmad hakkasid mõtlema, et oleks hea teenida raha oma töö eest, ja vältida oma toodangu vaba levimisele (Näiteks tasuline “Microsoft  BASIC”, mis tuli välja 1975. a). Mõni aeg pärast seda selline olukord oli normaalne, kuni 1984. aastani, millal Richard Stallman ja veel teised "vana kooli" häkkereid tegid Free Software Foundation (ehk “Vaba Tarkvara Fondi” eesti keeles). Nad tahtsid teha UNIXI nn “vaba” versioonit (siiamaani veel tegemata). Aga on veel üks asi, mida nad tegid(ja minu arvamuses palju olulisem) - GPL ehk  GNU General Public License. “ GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme ...

      Raamat "The Case for Copyright Reform", mille autoriks on  Rick Falkvinge   ja  Christian Engströmi , oli kirjutatud kaugel 2012. aastal. 8 aastat tagasi. Oleks see 1930. ja 1938. - vahe ei ole nii tunduv. Aga tänapäeval see on pikk periood. Maailm meie ümber muutub suure kiirusega. Aga need autorid juba sellal said aaru, mille suuna asjad käivad. Kahjuks, aastal 2020. asi a utoriõigusega on hullem, kui oli 2012. Ja praegu on hullem mitte vaid  a utoriõigusega , vaid üldse privaatsusega ja sõnadevabadusega. (Millest ka räägiti raamatus). Kahjuks, praegu on palju internetis "sala-teemaid", millest ei saa rääkida ja oma arvamust jägada.     Mina isiklikult , nagu inimene, kes vaatab situatsiooni peale 2020. aastalt, saan vabalt öelda, et olen nõus autoritega. Internet, mis oli tehtud informatsiooni liikumiseks ja mis võimaldab koguda enda sees terve maailma tarkust , teadmised ja oskused, mis võimaldab teha väga palju uut, kasutades vana ...

       Share expert knowledge. Jaga oma teadmisi. Inimesed tegid kirjasõna just selleks, et oma teadmisi jagada ja edasi anda. Aga mille jaoks teadmisi edasiandmine on üldse vaja on? See on hea küsimus, ja juurdlema võib palju, aga ma vastan väga lühidalt. Inimene on karjaolend, kes ei oska elada üksinda ( ma mõtlen globaalses vaades). Inimene on olend, kes oskab õppima. Ja see ongi põhjus. Et elada edukalt, nagu inimkond, me peame teineteist vastastikku õpetama. Need sõnad põhimõtteliselt on Interneti alguse põhjus ja eesmärk.           Jaga oma teadmisi… Need sõnad mulle, nagu internetikasutajale, ei ole lihtsalt mingi “tühi heli”. Mul, nagu kõikidel, on oma kogum oskusi, millised omakorda baseeruvad mingidel teadmistel. Mingi osa nendel ma sain ja õppisin koolis. Aga suur hulk mina omandasin… Internetist! Ja internetis nad asuvad “guide-kujuliselt” ( näiteks artikkel, video, jne), kui ka “live-kujuliselt”, ehk kujul, kui mingi teine ...

       Alates 2012. aastast on palju aega on möödunud. Maailm oli siis teistsugune kui praegu, aga ei ole nii erinev kui võrrelda 90-ndatega. 2012. oli juba 5. aasta kus oli võimalik endale iPhone osta või saaks ka TVs suveolümpiamänge vaadata. Põhja-Korea esimene satelliit kosmoses. Sellel aastal apokalüpsist ka ei toimunud, mida mitmed kartsid. 2012. aastal on koostati ka Eesti infoühiskonna arengukava, kus oli kirjutatud infoühiskonna visioon 2020. aastaks.      Hetkel, mil ma lugesin dokumenti, hämmastas mind, kuidas mingid asjad seal hästi ennustatud olid. Oli tunne nagu “Jah, see ongi nagu asjad töötavadki praegu”. Aga see oli kirjutatud 8 aastat tagasi… Ja maailm oli natukene teistsugune. Võib palju kirjutada, mis oli hästi ennustatud, mis halvemini, aga mina kirjeldan ainult 2 näidet.     Oli ennustus, et IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist 2020. aastal. Kahjuks, olukord aastas 2020 ei ole nii, nagu oli kirjas, aga...

  Ajaveebide populaarsus kasvas selle sajandi alguses, kui arvuti ja vajaliku tarkvara kättesaadavus ei olnud enam probleem. Peaaegu igal perekonnal oli võimalus endale arvutit osta ja ära õppida, kuidas seda kasutada. Iga ettevõte omanik oli huvitatud sellest, et kõik töö oli tehtud virtuaalkeskonnas, et kõiki tegevusi oleks võimalik dokumenteerida ja erinevatest seadmetest andmete juurdepääsu saada. Selline järsk elumuutus mõjutas inimeste sotsiaalelu, uued ideed levisid kiiresti rahva hulgas ja inimestel kasvas vajadus oma arvamusi teistega jagada ja saada teiste inimeste ideedest teada. Ajaveebid ehk blogid arenesid just selleks, et seda vajaduse rahuldada . Sajandite kestel sidekanalitele juurdepääs oli ainult kuulsatel inimestel ja suurtel ajakirjanduse hiidlastel. 21. sajandil igaüks võib kontenti luua ja erinevaid uudiseid levitada "share" nuppu vajutades. Nüüd selle valdkonna monopol oli hüvitatud, ja propaganda ja eksitava info levitamine muutus kergemaks, kuna Inte...

       ALOHAnet on kõige esimene arvutivõrgustik maailmas, mis kasutas packet switching  tehnoloogiat. Oli tehtud 1968.  - 1970. aastal Hawaii ülikoolis. Arendusetöö juhtija oli Norman Abramson. Projekti põhieesmärk oli leida raadio kaudu töötav traadita side traatside asemel. Lahendused, mis oli leitud selle projekti jooksul, oli Etherneti ja WI-FI  tehnoloogiate alused. Arenduse meeskond otsustas, et on vaja leida viis, kus iga side-terminali jaoks kasutatakse ühte raadio sagedust. Et vältida sõnumi „kokkupõrget”, nad kasutasid seda sama “packet switching” tehnoloogiat. 1973. aastal koos NASA ATS-1 sateliitide side kanalite kasutusega oli ühendatud University of Hawaii, Ames Research Center(Nasa), Tohoku University ja University of Sydney üheks võrguks. Tulevikus taheti kasutada ALOHAnet’i terve riigi ühendamise jaoks. ALOHAnet on võrgustik, mis avaldas mõju tulevikus tehnilistele lahendustele. Aga ükski firma ei kasutanud ALOHAne...

 Maailmas, kus ja millal me kõik praegu elame – infotehnoloogiline tegevussfäär on üks kõige kiiremini arenevam, heapalgalisem ja perspektiivsem. Selles valdkonnas on juba olemas oma monopolid, konglomeraadid ja terves maailmas kuulsad korporatsioonid, kelle produkte ja teenuseid me kasutame iga päev oma tavapärases elus, ja ei suuda välja kujuneda ilma nendeta. Aga loogiline, et on olemas ka firmad või toodangud, mis ei saanud omama oma auditoorime. Google loodi 1998. aastal, ja tänapäeval on see firmade hulgas, kes toetab, areneb, mõtleb välja ja toodab väga palju innovatsioone. Aga mitte kõik, mida nad pakuvad ongi see asi, mida maailmas vaja on. 2012. aastal Google alustas device’i arendustöö, mis kandis nime „Google Glass”. „Google Glass” on Androidi baasil prillid-garnituur, mis omab display'd ja kaamerat. Esialgu tundub suhteliselt hea mõttena–  enne olid meie nuti-seadmed taskutes, ja nüüd peas. Esimesed mudelid, mida tavainimene osta sai, olid juba...