Copyleft. Või eesti keelses öeldes "edasikandumisklausel". Mis see on? Nagu ütleb wikipedia, copyleft on sõnamäng, mis põhineb inglise sõnal "copyright". Aga mis on põhimõtte? Proovime aru saama. 

Alustada võib sellest, et lühidalt öelda, kust üldse tarkvara-litseensid tulid.

Juba 70. - 80.ndatel aastal mõned tarkvara firmad hakkasid mõtlema, et oleks hea teenida raha oma töö eest, ja vältida oma toodangu vaba levimisele (Näiteks tasuline “Microsoft  BASIC”, mis tuli välja 1975. a). Mõni aeg pärast seda selline olukord oli normaalne, kuni 1984. aastani, millal Richard Stallman ja veel teised "vana kooli" häkkereid tegid Free Software Foundation (ehk “Vaba Tarkvara Fondi” eesti keeles).

Nad tahtsid teha UNIXI nn “vaba” versioonit (siiamaani veel tegemata). Aga on veel üks asi, mida nad tegid(ja minu arvamuses palju olulisem) - GPL ehk  GNU General Public License. “GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.” - Wikipedia.

Aga,lõpuks,mis asi siis on Copyleft? Tegelikult, Copyleft on priivara litsentsi-tüüp, “litsentsi-pere”, kusjuures on GNU GPL jne.

Aga kuidas selline asi mõjutab turgu? Kas see on tõsine “game-changer”?

Mina mõtlen, et avavara on väga loogiline ja adekvaatne kauglevi viis, aga ka ärivarale on koht meie maailmas. On minu arvamuses väga loogiline, et mina näiteks ei soovi ja ei hakka maksma mingi convert-programmi eest, mida ma kasutan 1 kord et mp3  formaat FLACi konverteerida, aga ka loogiline et ma ei saa ka mingi “autori-toetus”, aga kui tal on näiteks GPL litsents, mina võin natuke parandada ja oma sõbrale andma. Aga ka loogiline, et kui kasutada mingi väga spetsiifiline soft suure kontori töö jaoks, kus on tihti ka vaja nn “maintenance”, ja tuleb selle eest maksta, ja ka loogiline et autorid ei taha, et nende töö oleks tasuta.
Kokkuvõttes tahan öelda, et vabatarkvara avaneb palju teed, kuid “intellektuaalomandi sõda” kahjuks, tihti mõttetu ja rumal.