flip-flop-blogg

  Ajaveebide populaarsus kasvas selle sajandi alguses, kui arvuti ja vajaliku tarkvara kättesaadavus ei olnud enam probleem. Peaaegu igal perekonnal oli võimalus endale arvutit osta ja ära õppida, kuidas seda kasutada. Iga ettevõte omanik oli huvitatud sellest, et kõik töö oli tehtud virtuaalkeskonnas, et kõiki tegevusi oleks võimalik dokumenteerida ja erinevatest seadmetest andmete juurdepääsu saada. Selline järsk elumuutus mõjutas inimeste sotsiaalelu, uued ideed levisid kiiresti rahva hulgas ja inimestel kasvas vajadus oma arvamusi teistega jagada ja saada teiste inimeste ideedest teada. Ajaveebid ehk blogid arenesid just selleks, et seda vajaduse rahuldada . Sajandite kestel sidekanalitele juurdepääs oli ainult kuulsatel inimestel ja suurtel ajakirjanduse hiidlastel. 21. sajandil igaüks võib kontenti luua ja erinevaid uudiseid levitada "share" nuppu vajutades. Nüüd selle valdkonna monopol oli hüvitatud, ja propaganda ja eksitava info levitamine muutus kergemaks, kuna Inte

       ALOHAnet on kõige esimene arvutivõrgustik maailmas, mis kasutas packet switching  tehnoloogiat. Oli tehtud 1968.  - 1970. aastal Hawaii ülikoolis. Arendusetöö juhtija oli Norman Abramson. Projekti põhieesmärk oli leida raadio kaudu töötav traadita side traatside asemel. Lahendused, mis oli leitud selle projekti jooksul, oli Etherneti ja WI-FI  tehnoloogiate alused. Arenduse meeskond otsustas, et on vaja leida viis, kus iga side-terminali jaoks kasutatakse ühte raadio sagedust. Et vältida sõnumi „kokkupõrget”, nad kasutasid seda sama “packet switching” tehnoloogiat. 1973. aastal koos NASA ATS-1 sateliitide side kanalite kasutusega oli ühendatud University of Hawaii, Ames Research Center(Nasa), Tohoku University ja University of Sydney üheks võrguks. Tulevikus taheti kasutada ALOHAnet’i terve riigi ühendamise jaoks. ALOHAnet on võrgustik, mis avaldas mõju tulevikus tehnilistele lahendustele. Aga ükski firma ei kasutanud ALOHAnet kaubandasliku eesmärgi jaoks. M

 Maailmas, kus ja millal me kõik praegu elame – infotehnoloogiline tegevussfäär on üks kõige kiiremini arenevam, heapalgalisem ja perspektiivsem. Selles valdkonnas on juba olemas oma monopolid, konglomeraadid ja terves maailmas kuulsad korporatsioonid, kelle produkte ja teenuseid me kasutame iga päev oma tavapärases elus, ja ei suuda välja kujuneda ilma nendeta. Aga loogiline, et on olemas ka firmad või toodangud, mis ei saanud omama oma auditoorime. Google loodi 1998. aastal, ja tänapäeval on see firmade hulgas, kes toetab, areneb, mõtleb välja ja toodab väga palju innovatsioone. Aga mitte kõik, mida nad pakuvad ongi see asi, mida maailmas vaja on. 2012. aastal Google alustas device’i arendustöö, mis kandis nime „Google Glass”. „Google Glass” on Androidi baasil prillid-garnituur, mis omab display'd ja kaamerat. Esialgu tundub suhteliselt hea mõttena–  enne olid meie nuti-seadmed taskutes, ja nüüd peas. Esimesed mudelid, mida tavainimene osta sai, olid juba 2014