flip-flop-blogg

Copyleft. Või eesti keelses öeldes "edasikandumisklausel". Mis see on? Nagu ütleb wikipedia, copyleft on sõnamäng, mis põhineb inglise sõnal "copyright". Aga mis on põhimõtte? Proovime aru saama.  Alustada võib sellest, et lühidalt öelda, kust üldse tarkvara-litseensid tulid. Juba 70. - 80.ndatel aastal mõned tarkvara firmad hakkasid mõtlema, et oleks hea teenida raha oma töö eest, ja vältida oma toodangu vaba levimisele (Näiteks tasuline “Microsoft  BASIC”, mis tuli välja 1975. a). Mõni aeg pärast seda selline olukord oli normaalne, kuni 1984. aastani, millal Richard Stallman ja veel teised "vana kooli" häkkereid tegid Free Software Foundation (ehk “Vaba Tarkvara Fondi” eesti keeles). Nad tahtsid teha UNIXI nn “vaba” versioonit (siiamaani veel tegemata). Aga on veel üks asi, mida nad tegid(ja minu arvamuses palju olulisem) - GPL ehk  GNU General Public License. “ GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme

      Raamat "The Case for Copyright Reform", mille autoriks on  Rick Falkvinge   ja  Christian Engströmi , oli kirjutatud kaugel 2012. aastal. 8 aastat tagasi. Oleks see 1930. ja 1938. - vahe ei ole nii tunduv. Aga tänapäeval see on pikk periood. Maailm meie ümber muutub suure kiirusega. Aga need autorid juba sellal said aaru, mille suuna asjad käivad. Kahjuks, aastal 2020. asi a utoriõigusega on hullem, kui oli 2012. Ja praegu on hullem mitte vaid  a utoriõigusega , vaid üldse privaatsusega ja sõnadevabadusega. (Millest ka räägiti raamatus). Kahjuks, praegu on palju internetis "sala-teemaid", millest ei saa rääkida ja oma arvamust jägada.     Mina isiklikult , nagu inimene, kes vaatab situatsiooni peale 2020. aastalt, saan vabalt öelda, et olen nõus autoritega. Internet, mis oli tehtud informatsiooni liikumiseks ja mis võimaldab koguda enda sees terve maailma tarkust , teadmised ja oskused, mis võimaldab teha väga palju uut, kasutades vana - praeguses seisundis pi

       Share expert knowledge. Jaga oma teadmisi. Inimesed tegid kirjasõna just selleks, et oma teadmisi jagada ja edasi anda. Aga mille jaoks teadmisi edasiandmine on üldse vaja on? See on hea küsimus, ja juurdlema võib palju, aga ma vastan väga lühidalt. Inimene on karjaolend, kes ei oska elada üksinda ( ma mõtlen globaalses vaades). Inimene on olend, kes oskab õppima. Ja see ongi põhjus. Et elada edukalt, nagu inimkond, me peame teineteist vastastikku õpetama. Need sõnad põhimõtteliselt on Interneti alguse põhjus ja eesmärk.           Jaga oma teadmisi… Need sõnad mulle, nagu internetikasutajale, ei ole lihtsalt mingi “tühi heli”. Mul, nagu kõikidel, on oma kogum oskusi, millised omakorda baseeruvad mingidel teadmistel. Mingi osa nendel ma sain ja õppisin koolis. Aga suur hulk mina omandasin… Internetist! Ja internetis nad asuvad “guide-kujuliselt” ( näiteks artikkel, video, jne), kui ka “live-kujuliselt”, ehk kujul, kui mingi teine inimene Internetis edastab sulle oma teadmisi ja

       Alates 2012. aastast on palju aega on möödunud. Maailm oli siis teistsugune kui praegu, aga ei ole nii erinev kui võrrelda 90-ndatega. 2012. oli juba 5. aasta kus oli võimalik endale iPhone osta või saaks ka TVs suveolümpiamänge vaadata. Põhja-Korea esimene satelliit kosmoses. Sellel aastal apokalüpsist ka ei toimunud, mida mitmed kartsid. 2012. aastal on koostati ka Eesti infoühiskonna arengukava, kus oli kirjutatud infoühiskonna visioon 2020. aastaks.      Hetkel, mil ma lugesin dokumenti, hämmastas mind, kuidas mingid asjad seal hästi ennustatud olid. Oli tunne nagu “Jah, see ongi nagu asjad töötavadki praegu”. Aga see oli kirjutatud 8 aastat tagasi… Ja maailm oli natukene teistsugune. Võib palju kirjutada, mis oli hästi ennustatud, mis halvemini, aga mina kirjeldan ainult 2 näidet.     Oli ennustus, et IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist 2020. aastal. Kahjuks, olukord aastas 2020 ei ole nii, nagu oli kirjas, aga saab öelda seda, et % koguekspordist kasvas. Pra