Maailmas, kus ja millal me kõik praegu elame – infotehnoloogiline tegevussfäär on üks kõige kiiremini arenevam, heapalgalisem ja perspektiivsem. Selles valdkonnas on juba olemas oma monopolid, konglomeraadid ja terves maailmas kuulsad korporatsioonid, kelle produkte ja teenuseid me kasutame iga päev oma tavapärases elus, ja ei suuda välja kujuneda ilma nendeta. Aga loogiline, et on olemas ka firmad või toodangud, mis ei saanud omama oma auditoorime. Google loodi 1998. aastal, ja tänapäeval on see firmade hulgas, kes toetab, areneb, mõtleb välja ja toodab väga palju innovatsioone. Aga mitte kõik, mida nad pakuvad ongi see asi, mida maailmas vaja on. 2012. aastal Google alustas device’i arendustöö, mis kandis nime „Google Glass”. „Google Glass” on Androidi baasil prillid-garnituur, mis omab display'd ja kaamerat. Esialgu tundub suhteliselt hea mõttena–  enne olid meie nuti-seadmed taskutes, ja nüüd peas. Esimesed mudelid, mida tavainimene osta sai, olid juba 2014. aastal üldkattesaadavad. Hind oli umbes 1500$.

  Aga juba 2015. aastal pandi müük kinni. Device’l oli suhteliselt kallis hind, hulk probleeme: tarbijad ei olnud valmis selleks, et nendele pakuti kesktaset täieleku VR-i ja harjumuspärase telefonis interneti surfamise oma vahel. Pandi kinni ka veel üks perspektiivne projekt, mis ei suutnud oma probleeme lahendada. 2013. aastal David Byttow ( ex Staff Engineer Google’s) asutas “Secret” – äppi, millel oli seda, mida ei ole tavalises sotsiaalvõrgustikus. Anonüümsus. Sotsiaalvõrgustikud, nagu «Facebook», röövivad privaatsust meie elus, ja «Secret»’i eesmärk oli seda parandada. Byttow rääkis, et «Secret» on ainus sotsiaalvõrgustik introvertse inimeste jaoks. Paremal ajal kasutajate arv oli 15 miljonit inimest.  2014. aastal “Secret” teatas, et nad said investorite käest 25.000.000$. Kahjuks edu ei kestnud kaua. “Secret”is hakkasid elutsema trollid, ohud ja irved. Braziilia võrgustik oli keelatud ja sai trahvi 8000$ iga päev, kuni ta ei ole eemaldatud “App Store”- ja “Google Market”ist. USA süüdistas võrku selles, et seal jagatakse ärisaladusi. 

Võib tekkida tunne, et need suured altminekud toimuvad ainult kuskil kaugel. Aga see ei ole tõsi. Meie riigi naabril on ka üks selline juhtum, mida võiks mainida. 2014. aastal Venemaal käivitati projekt «Sputnik»(est. “sateliit”), mis pidi olema “Google’i analoog”. See sai 60 miljonit rublat riigilt, ja selle mõte oli,  et saaks ka kasutajal oleks sellest mingit kasu. Praeguses elus on väga palju nn. “info-prahti”, ja kontrollitud riigi lingid otsingu reas saaks hästi kergendada info otsimist. Eriti kui me räägime meditsiinist, haridusest jne.   Aga tema pluss muutus tema probleemiks – tsensuur.  «Sputnik» oli algusest peale süüdistatud eelarvamuses. Samas 60 miljonit rublat on väike raha selleks, et valmistada konkurenstivõimelist otsingurakendust selliste keeruliste funkstioonidega.    Esimestel kuudel oli kasutajaid umbes 5 miljonit inimesi. Aasta pärast aga ainult mõned tuhanded.